MATKARADA

Esmalt oluline teade - Metsanurme matkajuhiga matkad on alates septembrist 2017 tunnustatud ökoturismi kvaliteedimärgisega EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti).   Matkapakettide tutvustused allpool. 

Matkarada, ametliku nimega Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada saab alguse ja lõpeb Metsanurme külakeksuses. Matkaraja igapäevane hooldus ja pidev arendamine toimub kolmepoolselt koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Saku vallaga.

9- kilomeetrine viitade ja kaartidega tähistatud matkarada sai esimeste matkajate reibast sammu tunda 2003.aasta sügisel. Ettevalmistusperiood kestis hea mitu aastat, mõõtmine-kaardistamine, kokkulepped maaomanike ja rahastajatega, matkaraja  rajamine, mitmes kohas ka läbitavaks muutmine lõppes siiski sellega, et tänasel päeval on reisisellil võimalik nautida nii aja- kui ka looduslugu. Kohalike koduloolaste ja tuntud ajaloolaste uurimused ja leiud kajastavad piirkonna rikast kultuuripärandit. Üksnurme mõisa aladelt pärineb Baltimaade suurim mündileid, mis matkarajal märgistatud kui "rahapaja leiukoht". Väljakaevamistel on leitud muinasaegse asustuse jälgi, rääkimata Balti-Saksa kultuurist, mida kajastab Üksnurme mõis ja tema viimase omaniku Roman von Andropoffi säilinud dokumendid ja kirjad. Samal ajal saab ümbruskonnas ülevaate esimese Eesti Vabariigi aegsest asundustaludega hajakülast. Matkarada poolitab Keila jõe käänulisel kaldal asuv puhkekoht looduslähedase katusealusega, piknikulaua ja välikäimlaga. Sealsamas saab näha kobraste tõsise töö jälgi ja paarsada meetrit eemal on MTÜ Metsanurme eestvedamisel rajatud ujumiskoht ja ”minirand”.
Lisaks ajaloolistele objektidele on Metsanurme küla ja lähiümbrus ka huvitav loodushuvilistele. Ajalooline Riia-Pärnu-Tallinn talvetee on hoolimata aastakümnete tagusest kasutusest metsa all oma erilise taimekoosluse tõttu selgelt eristatav; matkarada viib looduskaitse all olevate nn Hiiemänni ja Suure Kuuse juurde, läbib kauneid puisniite ja võimaldab jalgu puhata maausuliste tammikus. Viimase rajaja on naabruses asuva Rännaku talu peremees Ülo Sirp, kelle tallu sisse põikamisel alati külalist lahkelt tervitatakse ning kus matkaja ka  ajaloo-ja kunstialase elamuse saab. Taluõu on justkui väike muuseumifiliaal oma eksponaatidega, mille hulgas keskaegsete jooniste põhjal ehitatud ehtne kiviheitemasin. Rännaku talust veel kilomeeter läbi metsa, õigemini küll piki endist talveteed, ja oletegi tagasi alguspunktis. Siin tasub veel sisse piiluda omapärasesse rehvimajja.
Matkaväsimust saab jalgadest välja puhata külakeskuses. Soovijatele on võimalused grillimiseks, kaminaruumi kasutamiseks, eraldi asetsevas majakeses on WC ja dušš. Soovi korral on MTÜ liikmed ise valmis teile matkajuhiks tulema, loodushuvilistele aga korraldame ka giidiga loodusmatku. Koostöös RMK-ga toimub matkarajal kolm traditsioonilist matka aastas: talvine suusamatk, kevadmatk ja sügismatk. Samas aga ei valmista mingit raskust matkatee ka iseseisvalt jalge alla võtta. Selleks võid siitsamast välja printida matkaraja kaardi.
 

	Fotod: viidad aitavad; rohumajake jõe rannas; RMK puhkekoht